Kuidas 2 minutiga oma tööviljakust parandada

Kehaasend on tähtsam kui paljud arvavad. On leitud tõendeid, et sinu kehahoiak – kas istud sirgelt või kössis – mõjutab otseselt sinu töö kvaliteeti. Et sellest aru saada, peaks pilgu heitma evolutsioonile ja meie eellastele. Miljoneid aastaid tagasi tähendas istumine või lamamine seda, et sa olid turvalises kohas ja valvsus polnud nii tähtis. Kui sa olid püsti või liikusid ringi, siis oli vaja olla ergas ja tähelepanelik. Vähene tähelepanelikkus võis tähendada saakloomaks saamist, hea tähelepanu suurendas aga võimalust, et leiad ise toitu.

Tänaseks pole meie kehast need mustrid ära kadunud, ütles ergonomist ja inimese tööviljakuse spetsialist Max Vercruyssen, kes on teinud kehaasendite kohta ka uuringu. See aga tähendab, et erinevate kehaasendite puhul on organismi töö tunduvalt erinev. Sellel on suur mõju kontoritöötajatele, kes püüavad oma produktiivsust suurendada.

Pärast lõunat tõuse töö ajal püsti

San Francisco ülikooli tehtud uuringus pandi inimesi istuma erinevatesse positsioonidesse. Seejärel paluti osalejatel öelda, kas neile tekkisid pähe negatiivsed mälestused ja mõtted või positiivsed ja jõudu lisavad mõtted. „Kui su keha on väike ja sa lased sellel kokku vajuda, muudab see sinu füsioloogiat,“ ütles San Francisco ülikooli terviseõpetuse professor Erik Peper. „Testosterooni tase langeb, kortisooli tase tõuseb ja sul on suurem ligipääs negatiivsetele mõtetele. Ajul on vaja teha rohkem tööd, et positiivseid mõtteid pähe tuua.“

Uuringu käigus aga leiti, et vastupidine on samuti tõsi. Inimesed, kes tõusid püsti, hakkasid mõtlema positiivsemalt ja olid optimistlikumad. Lisaks sellele leiti, et 30 sekundit kontoris liikumist mõjus tujule ja energiatasemele erakordselt hästi.